Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kullatud medal

Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kullatud medal

Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kullatud medal

Olge esimene hindaja!

0
  • Kaetud puhta 24-karaadise kullaga
  • Medaliga koos TASUTA autentsussertifikaat
  • Saadaval ainult Eesti Mündiäris
  • Piiratud tiraaž – ainult 1000 tk!
  • Tüüp: Üksik
  • Saadavus: Keskmine
Hind: € 49

24. veebruaril tähistasime Eesti iseseisvumise 100. aastapäeva!

Sellega seoses pakume Teile unikaalset võimalust täiendada oma kollektsiooni Eesti iseseisvumisele pühendatud kullatud (proov 999/1000) ja kõrgkvaliteetsete värvidega kaetud medaliga.

Medal on saadaval ainult Eesti Mündiäris!

  • Kaetud puhta 24-karaadise kullaga
  • Kaunistatud kõrgkvaliteetse trükiga
  • Pühendatud Eesti Vabariigi aastapäevale
  • Medal on elegantses karbis
  • Tundeküllane disain
  • Maailmatiraaž - ainult 1000 tk
  • Kõik see ainult  49 € (+ saatekulud 4,99 €)

Teil on suurepärane võimalus lisada oma kollektsiooni erakordne medal! Ärge jätke seda võimalust kasutamata – medal on limiteeritud tiraažiga, ainus levitaja Eestis – Eesti Mündiäri.

Medali põhimotiiviks on tuli. Tulesümboolika on väga sügavamõtteline. Tuli annab edasi nii võitlust kui ka võitu. Tulest õhkub valgust ja soojust. Leeki seostatakse tihti lootusega.

Medali esiküljel on Eesti rahva tugevust sümboliseeriv mehekuju. Mehe parem käsi toetub maasse torgatud mõõgale ja vasak hoiab kõrgel põlevat tungalt. Taustal Eesti lipu värvid.

Tagaküljel tulemotiiv kordub. Siin sünnib 1918. aastal leekidest sõltumatu Eesti Vabariik. Medali ühe autori sõnade kohaselt soovib ta medali kujunduses tule ja leegi kaudu väljendada kogu Eesti rahva lootust ja heledat, leekidest valgustatud tulevikku. Ülaservas on kiri ISESEISVUSPÄEV – 24. VEEBRUAR. Medali keskele on vermitud 1918 ja EESTI VABARIIK.

Koos medaliga saate medali autentsust kinnitava sertifikaadi selle parameetrite ja teemakohase lühikirjeldusega.

Rangelt limiteeritud tiraaž – saadaval ainult 1000 medalit

Iga medal saadetakse autentsussertifikaadi ja karbiga.

Hind:€ 49
Täpsed andmed
Vermimisaasta:
2017
Metall:
Pronks (Cu85/Zn15)
Kaetud:
Puhas kuld 999/1000
Kujundus:
Kõrgkvaliteetne värvitrükk
Läbimõõt:
38,6 mm
Mass:
26,0 g
Vermija:
St Pauls Mint (Suurbritannia)
Autorid:
Tiiu Pirsko, Mati Veermets
Kvaliteet:
Proof-like
Tiraaž:
1000 tk

On üldteada, et Eesti Vabariigi tee iseseisvusele oli vaevanõudev ja käänuline. Seda märgistavad meie kaasmaalaste – vabadusvõitlejate – arreteerimised, vangistamised, sunnitööle saatmised ja koguni hukkamised. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal kuulus Eesti Venemaa impeeriumi koosseisu. Sama aasta märtsis õnnestus meie riigi juhtidel Aleksandr Kerenski juhitud Ajutise Valitsuse käest välja võidelda autonoomia ning moodustati Eestimaa kubermang. Hiljem, kui rahutused Peterburis laienesid, loodi Eestis patriootiliselt meelestatud 1. Eesti rügement, kes oligi määrav jõud Eesti vabaduse eest peetud võitlustes. 1917. aasta suvel valiti Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Eesti Maapäev) ehk Eesti esimene parlament. Esialgu sooviti saavutada üksnes võrdväärset liikmelisust Venemaa koosseisus. 1917. aasta sügisel ründasid Eestit nii Saksa armee kui ka Peterburi enamlased. Maanõukogu saadeti laiali ja kogu riigis kehtestati sõjaseisukord. Eesti saadikud otsustasid välja kuulutada Eesti Vabariigi iseseisvuse ning saavutada selle, et lääneriigid Eestit tunnustaksid. Põranda all olnud Eesti parlament andis Eesti Päästekomiteele erivolitused. 24. veebruaril, kui enamlaste sõjalaevad seisid Tallinna sadamas, moodustas Päästekomitee Eesti Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts. Avaldati „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”.

Järgmisel päeval vallutas Saksa sõjavägi Tallinna. Saksa okupatsioon kestis kuni 1918. aastani. Novembris võttis Eestis võimu enda kätte uuesti kokku tulnud Ajutine Valitsus. Kuid juba novembri lõpus algas Eesti iseseisvuse nimel sõda Peterburist siia saabunud uue enamlaste lainega. Nendes lahingutes paistis kõige rohkem silma 1. Eesti rügement, kuhu astus ka hulgaliselt vabatahtlikke. Eesti sõduritel õnnestus enamlaste pealetung küllaltki kiiresti peatada. 23. aprillil 1919 tuli Tallinnas Estonia kontserdisaalis kokku Eesti Asutav Kogu, kes võttis vastu otsused iseseisva riigi jaoks tähtsates tulevikuküsimustes.