Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kullatud medal

Täiendage oma kollektsiooni Eesti iseseisvumisele pühendatud kullatud ja kõrgkvaliteetse värvitrükiga kaetud medaliga.

Medal on saadaval ainult Eesti Mündiäris!

• Kaetud puhta 999/1000 kullaga
• Kaunistatud kõrgkvaliteetse värvitrükiga
• Medal on soliidses karbis ja koos autentsussertifikaadiga
• Maailmatiraaž - ainult 1000 tk

Medali põhimotiiviks on tuli. Tulesümboolika on väga sügavamõtteline. Tuli annab edasi nii võitlust kui ka võitu. Tulest õhkub valgust ja soojust. Leeki seostatakse tihti lootusega.

Medali esiküljel on Eesti rahva tugevust sümboliseeriv mehekuju. Mehe parem käsi toetub maasse torgatud mõõgale ja vasak hoiab kõrgel põlevat tungalt. Taustal Eesti lipu värvid.

Tagaküljel tulemotiiv kordub. Siin sünnib 1918. aastal leekidest sõltumatu Eesti Vabariik. Medali ühe autori sõnade kohaselt soovib ta medali kujunduses tule ja leegi kaudu väljendada kogu Eesti rahva lootust ja heledat, leekidest valgustatud tulevikku. Ülaservas on kiri ISESEISVUSPÄEV – 24. VEEBRUAR. Medali keskele on vermitud 1918 ja EESTI VABARIIK.

Medal on soliidses karbis koos autentsust kinnitava sertifikaadiga.

Vermimisaasta:

2017

Metall:

Pronks (Cu85/Zn15)

Kaetud:

Puhas kuld 999/1000

Kujundus:

Kõrgkvaliteetne värvitrükk

Läbimõõt:

38,6 mm

Mass:

28,0 g

Vermija:

St Pauls Mint (Suurbritannia)

Autorid:

Tiiu Pirsko, Mati Veermets

Kvaliteet:

Proof-like

Tiraaž:

1000 tk

On üldteada, et Eesti Vabariigi tee iseseisvusele oli vaevanõudev ja käänuline. Seda märgistavad meie kaasmaalaste – vabadusvõitlejate – arreteerimised, vangistamised, sunnitööle saatmised ja koguni hukkamised. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni ajal kuulus Eesti Venemaa impeeriumi koosseisu. Sama aasta märtsis õnnestus meie riigi juhtidel Aleksandr Kerenski juhitud Ajutise Valitsuse käest välja võidelda autonoomia ning moodustati Eestimaa kubermang. Hiljem, kui rahutused Peterburis laienesid, loodi Eestis patriootiliselt meelestatud 1. Eesti rügement, kes oligi määrav jõud Eesti vabaduse eest peetud võitlustes. 1917. aasta suvel valiti Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Eesti Maapäev) ehk Eesti esimene parlament. Esialgu sooviti saavutada üksnes võrdväärset liikmelisust Venemaa koosseisus. 1917. aasta sügisel ründasid Eestit nii Saksa armee kui ka Peterburi enamlased. Maanõukogu saadeti laiali ja kogu riigis kehtestati sõjaseisukord. Eesti saadikud otsustasid välja kuulutada Eesti Vabariigi iseseisvuse ning saavutada selle, et lääneriigid Eestit tunnustaksid. Põranda all olnud Eesti parlament andis Eesti Päästekomiteele erivolitused. 24. veebruaril, kui enamlaste sõjalaevad seisid Tallinna sadamas, moodustas Päästekomitee Eesti Ajutise Valitsuse, mille juhiks sai Konstantin Päts. Avaldati „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”.

Järgmisel päeval vallutas Saksa sõjavägi Tallinna. Saksa okupatsioon kestis kuni 1918. aastani. Novembris võttis Eestis võimu enda kätte uuesti kokku tulnud Ajutine Valitsus. Kuid juba novembri lõpus algas Eesti iseseisvuse nimel sõda Peterburist siia saabunud uue enamlaste lainega. Nendes lahingutes paistis kõige rohkem silma 1. Eesti rügement, kuhu astus ka hulgaliselt vabatahtlikke. Eesti sõduritel õnnestus enamlaste pealetung küllaltki kiiresti peatada. 23. aprillil 1919 tuli Tallinnas Estonia kontserdisaalis kokku Eesti Asutav Kogu, kes võttis vastu otsused iseseisva riigi jaoks tähtsates tulevikuküsimustes.