Puhtast kullast münt „Asteekide kuld“

Puhtast kullast meene, mis jäädvustab legendidest ümbritsetud asteekide pärandit

Puhtast kullast münt „Asteekide kuld“

Puhtast kullast münt „Asteekide kuld“

Olge esimene hindaja!

0
  • Valmistatud puhtast kullast (999,9/1000)
  • Kõrgeim vermimiskvaliteet – proof
  • Karbis ja autentsussertifikaadiga
  • Jäädvustades legendidest ümbritsetud asteekide pärandit
  • Tüüp: Üksiktoode
  • Saadavus: Läbi müüdud!
Teavitage mind, kui toode on saadaval.

Asteegid on tänapäeva Mehhiko aladel elanud rahvas, kes kõigest paari sajandiga rajasid ühe tugevaima Kesk-Ameerika tsivilisatsiooni. Asteekide impeeriumi pealinn Tenochtitlan rajati 1325. aastal, vaid mõni aasta pärast seda, kui Vilniust esimest korda kirjalikes allikates mainiti. Algselt oli see üsna väike asula Texcoco järve saarel. Legendi järgi saabusid asteegid sinna oma müütilisest algkodust Aztlánist. Taeva-, sõja- ja jahijumal Huitzilopochtli olevat neile öelnud, et nad peavad rändama seni, kuni näevad kaktusel istuvat kotkast, kes hoiab noka vahel madu (selline kujutis on ka tänapäeva Mehhiko vapil). Sellist kotkast nägid nad Texcoco järve saarel. Asunud sinna elama, hakkasid asteegid peagi oma valdusi laiendama. Tenochtitlanist sai Ameerika üks suurimaid ja võimsaimaid linnu ning praegu asub selle kohal Mehhiko pealinn México. Asteekide saavutused maaharimise, sõjanduse, arhitektuuri ja kunsti vallas olid imetlusväärsed ning nende impeerium oleks ehk püsinud veel kaua, kui uusi maid ja maavarasid otsinud hispaanlased ei oleks sekkunud.

Üks müstilisemaid ja kahtlemata muljetavaldavamaid asteekide pärandeid on Päikesekivi, mis lisaks ajaloolaste köitmisele on jätnud sügava jälje ka popkultuuri. Arheoloogilises kirjanduses Päikesekivina tuntud asteegi kalendrikivi on skulptuur, mis kaalub umbes 24 000 kg. Selle läbimõõt on 3,6 m ja paksus 1,2 m. Kivi saab näha Mehhiko riiklikus antropoloogiamuuseumis Méxicos.

Päikesekivi on tegelikult üllatavalt keeruline objekt. Asteekide endi jaoks jäädvustas see universumi sündi. Samuti usutakse, et see toimis kolme erineva kalendrina. Ümmarguse tahvli keskel on nägu, kes arvatakse olevat päikesejumal Tonatiuh, üks olulisimaid asteekide paljudest jumalatest, ning teda ümbritsevad neli sümbolit tähistavad möödunud ajajärke. Kivil nähakse seost peamise asteegi müüdiga – eri ajajärkude (mida nad ise nimetasid päikesteks) tekke ja lõpuga. 

Legendi järgi vastutasid maa tekke eest neli jumalat: Tezcatlipoca, Xipe Totec, Quetzalcohuatl ja Huitzilopochtli. Esiteks lõid nad päikese, kelleks tahtis saada igaüks neist, seejärel lõid nad inimeste näol elu. Jumalate omavaheline võitlus päikeseks saamise nimel lõppes aga igal korral katastroofiga, mis hävitas elu maapinnal. Esimene ajajärk lõppes sellega, et jaaguar sõi kogu inimkonna ära, teisel korral hävitas inimesed keeristorm, kolmandal korral hävines päike tulevihmas ja neljandal üleujutuses. Seejärel said jumalad aru, et nendevaheline võimuvõitlus takistab maal elu loomist, ning päikesekujuna tõusis taevasse ennast leekidele ohverdanud Tonatiuh, kes sai tuntuks päikesejumalana. Teised jumalad saatsid kotka välja uurima, miks Tonatiuh taevakaarel ei liigu. Vastuseks saadi, et ta ootab valatud vere eest ohvreid. Seda kuuldes ohverdasid jumalad oma elu uuele päikesejumalale, kes seejärel taevavõlvil veerema hakkas. Jumalate kombel jätkasid Tonatiuhile ohvrite toomist ka asteegid, et ta maad edaspidigi soojendaks.

Teine Päikesekivilt leitav kalender on religioosne tsükkel, mis koosneb kahekümnest 13-päevasest nädalast. Kolmas, päikesekalender, on samuti ringikujuline päevade lugemise süsteem. See koosneb 365-päevasest aastast, mis on jagatud 18 kuuks, millest igaühes on 20 päeva. Aastaringi lõpus üle jäävad viis päeva ei kuulu ühtegi kuusse ning neid peeti õnnetusttoovateks. Kahe viimase kalendri koosmõjul otsustati, kas mingi päev mingiks sündmuseks sobib. Sama kombinatsioon kordus iga 52 aasta tagant. Iga sellise perioodi järel tõid asteegid jumalatele ohvri selle eest, et nemad end inimkonnale ohverdasid.

Miks tasub seda münti tellida?

  • Valmistatud puhtast kullast (999,9/1000)
  • Kõrgeim vermimiskvaliteet – proof
  • Karbis ja autentsussertifikaadiga
  • Jäädvustades legendidest ümbritsetud asteekide pärandit

Mündi esiküljel on kujutatud asteekide Päikesekivi – väga täpselt vermitud kujund, mis illustreerib põlisrahva maailmapilti. Selle muster annab aimu, et asteegid hindasid jõukasutust ja sõjategevust, samuti peegeldab see nende suhet jumalatega ning kosmiliste tsüklite lugemist. Kujutise aluseks olev skulptuur asub Méxicos Riiklikus antropoloogiamuuseumis. Mündi esiküljel on lisaks kiri „AZTEC GOLD“ (asteekide kuld) ning ära toodud mündi väljalaskeaasta ja kullaproov.

Mündi tagaküljel on Gibraltari vapp ning kirjad „GIBRALTAR“ ja „1 POUND“ (1 nael).

Vermimisaasta:
2020
Metall:
Kuld 999,9/1000
Läbimõõt:
11 mm
Mass:
0,5 g
Vermija:
Gibraltar
Nimiväärtus:
1 nael
Kvaliteet:
Proof
Tiraaž:
5000 tk

Asteegid on tänapäeva Mehhiko aladel elanud rahvas, kes kõigest paari sajandiga rajasid ühe tugevaima Kesk-Ameerika tsivilisatsiooni. Asteekide impeeriumi pealinn Tenochtitlan rajati 1325. aastal, vaid mõni aasta pärast seda, kui Vilniust esimest korda kirjalikes allikates mainiti. Algselt oli see üsna väike asula Texcoco järve saarel. Legendi järgi saabusid asteegid sinna oma müütilisest algkodust Aztlánist. Taeva-, sõja- ja jahijumal Huitzilopochtli olevat neile öelnud, et nad peavad rändama seni, kuni näevad kaktusel istuvat kotkast, kes hoiab noka vahel madu (selline kujutis on ka tänapäeva Mehhiko vapil). Sellist kotkast nägid nad Texcoco järve saarel. Asunud sinna elama, hakkasid asteegid peagi oma valdusi laiendama. Tenochtitlanist sai Ameerika üks suurimaid ja võimsaimaid linnu ning praegu asub selle kohal Mehhiko pealinn México. Asteekide saavutused maaharimise, sõjanduse, arhitektuuri ja kunsti vallas olid imetlusväärsed ning nende impeerium oleks ehk püsinud veel kaua, kui uusi maid ja maavarasid otsinud hispaanlased ei oleks sekkunud.

Üks müstilisemaid ja kahtlemata muljetavaldavamaid asteekide pärandeid on Päikesekivi, mis lisaks ajaloolaste köitmisele on jätnud sügava jälje ka popkultuuri. Arheoloogilises kirjanduses Päikesekivina tuntud asteegi kalendrikivi on skulptuur, mis kaalub umbes 24 000 kg. Selle läbimõõt on 3,6 m ja paksus 1,2 m. Kivi saab näha Mehhiko riiklikus antropoloogiamuuseumis Méxicos.

Päikesekivi on tegelikult üllatavalt keeruline objekt. Asteekide endi jaoks jäädvustas see universumi sündi. Samuti usutakse, et see toimis kolme erineva kalendrina. Ümmarguse tahvli keskel on nägu, kes arvatakse olevat päikesejumal Tonatiuh, üks olulisimaid asteekide paljudest jumalatest, ning teda ümbritsevad neli sümbolit tähistavad möödunud ajajärke. Kivil nähakse seost peamise asteegi müüdiga – eri ajajärkude (mida nad ise nimetasid päikesteks) tekke ja lõpuga. 

Legendi järgi vastutasid maa tekke eest neli jumalat: Tezcatlipoca, Xipe Totec, Quetzalcohuatl ja Huitzilopochtli. Esiteks lõid nad päikese, kelleks tahtis saada igaüks neist, seejärel lõid nad inimeste näol elu. Jumalate omavaheline võitlus päikeseks saamise nimel lõppes aga igal korral katastroofiga, mis hävitas elu maapinnal. Esimene ajajärk lõppes sellega, et jaaguar sõi kogu inimkonna ära, teisel korral hävitas inimesed keeristorm, kolmandal korral hävines päike tulevihmas ja neljandal üleujutuses. Seejärel said jumalad aru, et nendevaheline võimuvõitlus takistab maal elu loomist, ning päikesekujuna tõusis taevasse ennast leekidele ohverdanud Tonatiuh, kes sai tuntuks päikesejumalana. Teised jumalad saatsid kotka välja uurima, miks Tonatiuh taevakaarel ei liigu. Vastuseks saadi, et ta ootab valatud vere eest ohvreid. Seda kuuldes ohverdasid jumalad oma elu uuele päikesejumalale, kes seejärel taevavõlvil veerema hakkas. Jumalate kombel jätkasid Tonatiuhile ohvrite toomist ka asteegid, et ta maad edaspidigi soojendaks.

Teine Päikesekivilt leitav kalender on religioosne tsükkel, mis koosneb kahekümnest 13-päevasest nädalast. Kolmas, päikesekalender, on samuti ringikujuline päevade lugemise süsteem. See koosneb 365-päevasest aastast, mis on jagatud 18 kuuks, millest igaühes on 20 päeva. Aastaringi lõpus üle jäävad viis päeva ei kuulu ühtegi kuusse ning neid peeti õnnetusttoovateks. Kahe viimase kalendri koosmõjul otsustati, kas mingi päev mingiks sündmuseks sobib. Sama kombinatsioon kordus iga 52 aasta tagant. Iga sellise perioodi järel tõid asteegid jumalatele ohvri selle eest, et nemad end inimkonnale ohverdasid.

Miks tasub seda münti tellida?

  • Valmistatud puhtast kullast (999,9/1000)
  • Kõrgeim vermimiskvaliteet – proof
  • Karbis ja autentsussertifikaadiga
  • Jäädvustades legendidest ümbritsetud asteekide pärandit

Mündi esiküljel on kujutatud asteekide Päikesekivi – väga täpselt vermitud kujund, mis illustreerib põlisrahva maailmapilti. Selle muster annab aimu, et asteegid hindasid jõukasutust ja sõjategevust, samuti peegeldab see nende suhet jumalatega ning kosmiliste tsüklite lugemist. Kujutise aluseks olev skulptuur asub Méxicos Riiklikus antropoloogiamuuseumis. Mündi esiküljel on lisaks kiri „AZTEC GOLD“ (asteekide kuld) ning ära toodud mündi väljalaskeaasta ja kullaproov.

Mündi tagaküljel on Gibraltari vapp ning kirjad „GIBRALTAR“ ja „1 POUND“ (1 nael).

Teavitage mind, kui toode on saadaval.
Täpsed andmed
Vermimisaasta:
2020
Metall:
Kuld 999,9/1000
Läbimõõt:
11 mm
Mass:
0,5 g
Vermija:
Gibraltar
Nimiväärtus:
1 nael
Kvaliteet:
Proof
Tiraaž:
5000 tk