• Kuus väärikat meenemedalit ühes komplektis
• Kaunile isamaale pühendatud meenemedalikomplekt
• Ainult Eesti Mündiärist!

Komplekti esimene medal on pühendatud laulvale revolutsioonile. Nii nimetati 1987–1991 aastatel aset leidnud sündmusi, mis viisid Balti riikide iseseisvuse taastamiseni. Terminit „laulev revolutsioon“ kasutas esimesena eesti kunstnik ja poliitik Heinz Valk oma artiklis, mis ilmus nädal aega pärast Tallinna laululaval 10.-11. juunil 1988 spontaanselt toimunud öölaulupidu.

Margus Kadariku loodud medali esikülje taustal on suur rahvahulk. Esiplaanil on selle autori sage loomemotiiv: kaks hiigelsuurt kämmalt, mis seekord hoiavad pääsukest. See Eesti sümbol on vermitud ka medali ülaserva juurde. All on sündmuse nimetus, millele kõnealune meene on pühendatud: „LAULEV REVOLUTSIOON 1988“.

Medali tagaküljel on stiliseeritud Eesti kaart, mille kohal lendab pääsuke. Alumises osas on kaks suurt kämmalt, nende all Eesti presidendi Lennart Meri tsitaat „MEIST IGAÜHEST SÕLTUB EESTI PÜSIMINE“ ja tema allkiri.

Komplekti teine medal on pühendatud Eesti taasiseseisvumise 25. aastapäevale. Medali esiküljel on Eesti rahvuslind suitsupääsuke, kes lendab üle lõhenenud pankranniku, mis sümboliseerib Eesti eraldumist Nõukogude Liidust. Ülal on tammelehtedega raamitud kuupäev. All on kiri EESTI TAASISESEISVUMINE.

Medali tagaküljel on pääsuke, kes peost vabanenuna lendab taeva ja vabaduse poole. Taustal on Eesti Vabariigi kaart. All on kiri MEIST IGAÜHEST SÕLTUB EESTI PÜSIMINE.

Kolmas medal on austusavaldus president Lennart Merile. Lennart Georg Meri (1929–2006) oli üks esimesi taasiseseisvunud Eesti riigijuhte, diplomaat, kirjanik ja aktiivne poliitik. Kaks ametiaega järjest presidendiks olnud Lennartit mäletavad eestlased kuni tänaseni austuse ja uhkusega.

Lennart Meri medali esiküljel on portree, mida ümbritseb kiri LENNART MERI EESTI PRESIDENT. All on tema sünni- ja surma-aasta.

Medali tagaküljel presidendiloss Kadriorus. Selle all on Lennart Meri allkiri ja medali serval poolkaares tekst EESTI EI OLE KUNAGI ENAM ÜKSI.

Neljas medal on pühendatud Eesti iseseisvuse 105. aastapäevale. Medali esiküljel on kujutatud Eesti rahvuslille – rukkilille – õisi. Keskel on kiri HEAD VABARIIGI AASTAPÄEVA.

Tagaküljel on Eesti rahvuslind suitsupääsuke. Ülaservas näeme tammepärja fragmenti, all lehvib Eesti riigilipp. Tagaküljel keskel on kiri MEIE EESTI.

Viies medal „Eesti tee vabadusele“ on pühendatud Eesti esimese lipu pühitsemisele 4. juunil 1884 Otepää Maarja kirikus. 4. juunil 1884 pühitseti trikoloor Otepää Maarja kirikus. Seda kasutati riigilipuna, kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti sinimustvalge riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918 ja see hakkas uhkelt lehvima Tallinnas Pika Hermanni tornis.

Medali esiküljel on trikoloori taustal Otepää Maarja kirik, kus lipp 4. juunil 1884 pühitseti. Kiriku kõrval on kiri 04.06.1884 OTEPÄÄ, all tekst EÜS LIPU PÜHITSEMINE.

Medali tagaküljel on Eesti kaart mere taustal. Kätepaari vahelt lendutõusva suitsupääsukese lend Eesti kohal sümboliseerib meie vabaduse ja iseolemise hoidmise pürgimusi. Alumises osas on kaks suurt kämmalt, nende all Eesti presidendi Lennart Meri tsitaat „MEIST IGAÜHEST SÕLTUB EESTI PÜSIMINE“ ja tema allkiri.

Komplekti viimane medal on Eesti vabadussõjast osa võtnud võitlejatele 1920. aastal jagatud mälestusmedali koopia. Medali esiküljel reljeefne kujutis oma kodu ja peret kaitsvast sõdurist. Taustal paremal on näha kirikutorn ja vabrik. Tekst „KODU KAITSEKS“.

Medali tagakülje keskel risti asetatud mõõgad, vasakul loorberipuu oks, all pärjalint ning tekst „EESTI WABADUSSÕJA MÄLESTUSEKS“ ja aastaarvud „1918–1920“.