Napoleon Bonaparte’i 200. surma-aastapäevale pühendatud kuldmünt

Napoleon Bonaparte’i 200. surma-aastapäevale pühendatud kuldmünt

Olge esimene hindaja!

0
  • Pühendatud Napoleon Bonaparte’i 200. surma-aastapäevale
  • 0,5 g puhast 999/1000 kulda
  • Elegantses karbis koos autentsussertifikaadiga
  • Tiraaz 4999 tk
  • Ainult Eesti Mündiärist
  • Tüüp: Üksiktoode
  • Saadavus: Vähe
Hind: € 119

Kuni tänaseni on Napoleon I üks Prantsusmaa silmapaistvamaid isiksusi, kes on igaveseks kirjutatud Euroopa ajalukku. 

Napoleon Bonaparte sündis Ajaccio linnas Korsikal Carlo Buonaparte peres. Tema isa vandus õigeaegselt truudust saare okupeerinud prantslastele ja tagas endale nõuniku sooja ametikoha, mille tõttu sai ta oma kaks poega Napoleoni ja Josephi saata Prantsusmaale õppima. Napoleon astus sõjakolledžisse, hiljem õppis Pariisi sõjaakadeemias ja naasis sealt koju tagasi 1786. aastal  suurtükiohvitserina. 1793. aastal algas Korsikal kodusõda ja Napoleon, kes oli natsionalistlikult meelestatud jõudude juhiga riidu läinud, pidi põgenema tagasi Prantsusmaale ja naasma sõjalisse teenistusse.

Pärast 1789. aastal alanud revolutsiooni jätkus riigis kaos, mida Napoleon nutikalt ära kasutas. Ta kohandus pidevalt muutuvate asjaoludega ja vahetuva valitsusega, kuni ta 1795. aastal määrati maavägede juhiks ja võimule tulnud Direktoriumi nõunikuks sõjalistes küsimustes. Sellistest legendaarsetest väejuhtidest nagu Makedoonia Aleksander ja Gaius Julius Caesarist innustatuna sõitis Napoleon Egiptusesse, mille ta lootis okupeerida ja blokeerida sel viisil Suurbritannia tee Indiasse. Kahjuks lõppes see kampaania edutult ja prantslased pidid hiljem Apenniini poolsaarelt taganema. 1799. aastal naasis alavääristatud Napoleon jälle rahutuste käes vaevlevale Prantsusmaale ja korraldas varsti pärast seda kahe vandenõulasega  riigipöörde.

Pärast võimuletulekut nimetas kolmik end Rooma Vabariigi kõige kõrgemate ametnike eeskujul konsuliteks. Napoleon koostas uue põhiseaduse ja andis endale pea piiramatud õigused ning kuulutas end esimeseks konsuliks. Konsulaadi esimene valitsusaasta näis paljutõotav – riigis valitses viimaks ometi kord, majanduses, õigus- ja haridussüsteemis olid toimunud reformid. Napoleoni kinnitatud koodeks tagas usuvabaduse ja hävitas päritolust sõltuvad privileegid. Lisaks sellele ergutas Napoleon sõdadest väsinud Euroopat rahus elama. Reformid meeldisid prantslastele niivõrd, et 1804. aastal kuulutati nende algataja Prantsuse keisriks.

Tegelikult ei huvitanud sel ajal Napoleoni enam rahu – pärast teiste Euroopa riikide maha rahustamist taasalustas ta ise sõda Suurbritannia vastu. Pärast selle kavatsuse nurjumist pöördus keisri pilk Austria ja Venemaa poole. Maismaal järgnes üks võit teisele ja varsti kuulusid Prantsuse keisririigile Holland, Itaalia, Rootsi, Hispaania ja teised riigid.

Kuid lõpuks pöördus õnn temast ära. Pärast traagiliselt lõppenud sõjakäiku Venemaale oli Napoleoni sõjavägi nõrk ja kurnatud, aga vaenlased muutusid üha tugevamaks. Vastuseis üha kasvas ja nii ei jäänud Prantsuse keisril 1814. aastal enam muud üle kui liitlastele alla anda. Napoleon saadeti Vahemeres asuvale Elba saarele asumisele, kust ta 1815. aasta märtsis põgenes, naases Pariisi ja hakkas uuesti vägesid koguma. Kahjuks ei suutnud kiirustades kokku kutsutud relvajõud liitlaste tugevamatele vägedele vastu panna ja ta sõjavägi purustati lõplikult Belgias 18. juunil 1815. aastal peetud Waterloo lahingus. Varsti pärast seda loobus ta pretensioonidest troonile ja teda kunagi nii ülistanud prantslased andsid endise keisri brittide meelevalda. Britid pagendasid Napoleoni Atlandi ookeanis asuvale Saint Helena saarele.

Seal möödusidki suure väejuhi viimased eluaastad. Arvatavasti suri Napoleon maovähki, aga alates tema surmast kuni 1821. aastani liikusid kuulujutud, et Prantsuse keiser mürgitati.

Miks tasub seda tellida?

  • Pühendatud Napoleon Bonaparte’i 200. surma-aastapäevale
  • 0,5 g puhast 999/1000 kulda
  • Elegantses karbis koos autentsussertifikaadiga
  • Tiraaz 4999 tk
  • Ainult Eesti Mündiärist

Kuldmündi esiküljel on kujutatud populaarse leinaingli motiivi. Napoleoni hauale toetuv ingel sümboliseerib sügavat kurbust Prantsuse keisri surma pärast. Ülaservas on kiri „NAPOLEON BONAPARTE 1821–2021“.

Tagaküljel on mündi emiteerinud riigi Niue vapp. Ülal on mündi nimiväärtus „TWO DOLLARS FIFTY CENTS”, all mündi väljalaskeaasta „2021“.

Münt on elegantses karbis koos autentsussertifikaadiga.

Hind: € 119
Vermimisaasta:
2021
Vermija:
Niue
Nimiväärtus:
2,5 dollarit
Metall:
999/1000 kuld
Läbimõõt:
11 mm
Mass:
0,5 g
Tiraaž:
4999 tk

Kuni tänaseni on Napoleon I üks Prantsusmaa silmapaistvamaid isiksusi, kes on igaveseks kirjutatud Euroopa ajalukku. 

Napoleon Bonaparte sündis Ajaccio linnas Korsikal Carlo Buonaparte peres. Tema isa vandus õigeaegselt truudust saare okupeerinud prantslastele ja tagas endale nõuniku sooja ametikoha, mille tõttu sai ta oma kaks poega Napoleoni ja Josephi saata Prantsusmaale õppima. Napoleon astus sõjakolledžisse, hiljem õppis Pariisi sõjaakadeemias ja naasis sealt koju tagasi 1786. aastal  suurtükiohvitserina. 1793. aastal algas Korsikal kodusõda ja Napoleon, kes oli natsionalistlikult meelestatud jõudude juhiga riidu läinud, pidi põgenema tagasi Prantsusmaale ja naasma sõjalisse teenistusse.

Pärast 1789. aastal alanud revolutsiooni jätkus riigis kaos, mida Napoleon nutikalt ära kasutas. Ta kohandus pidevalt muutuvate asjaoludega ja vahetuva valitsusega, kuni ta 1795. aastal määrati maavägede juhiks ja võimule tulnud Direktoriumi nõunikuks sõjalistes küsimustes. Sellistest legendaarsetest väejuhtidest nagu Makedoonia Aleksander ja Gaius Julius Caesarist innustatuna sõitis Napoleon Egiptusesse, mille ta lootis okupeerida ja blokeerida sel viisil Suurbritannia tee Indiasse. Kahjuks lõppes see kampaania edutult ja prantslased pidid hiljem Apenniini poolsaarelt taganema. 1799. aastal naasis alavääristatud Napoleon jälle rahutuste käes vaevlevale Prantsusmaale ja korraldas varsti pärast seda kahe vandenõulasega  riigipöörde.

Pärast võimuletulekut nimetas kolmik end Rooma Vabariigi kõige kõrgemate ametnike eeskujul konsuliteks. Napoleon koostas uue põhiseaduse ja andis endale pea piiramatud õigused ning kuulutas end esimeseks konsuliks. Konsulaadi esimene valitsusaasta näis paljutõotav – riigis valitses viimaks ometi kord, majanduses, õigus- ja haridussüsteemis olid toimunud reformid. Napoleoni kinnitatud koodeks tagas usuvabaduse ja hävitas päritolust sõltuvad privileegid. Lisaks sellele ergutas Napoleon sõdadest väsinud Euroopat rahus elama. Reformid meeldisid prantslastele niivõrd, et 1804. aastal kuulutati nende algataja Prantsuse keisriks.

Tegelikult ei huvitanud sel ajal Napoleoni enam rahu – pärast teiste Euroopa riikide maha rahustamist taasalustas ta ise sõda Suurbritannia vastu. Pärast selle kavatsuse nurjumist pöördus keisri pilk Austria ja Venemaa poole. Maismaal järgnes üks võit teisele ja varsti kuulusid Prantsuse keisririigile Holland, Itaalia, Rootsi, Hispaania ja teised riigid.

Kuid lõpuks pöördus õnn temast ära. Pärast traagiliselt lõppenud sõjakäiku Venemaale oli Napoleoni sõjavägi nõrk ja kurnatud, aga vaenlased muutusid üha tugevamaks. Vastuseis üha kasvas ja nii ei jäänud Prantsuse keisril 1814. aastal enam muud üle kui liitlastele alla anda. Napoleon saadeti Vahemeres asuvale Elba saarele asumisele, kust ta 1815. aasta märtsis põgenes, naases Pariisi ja hakkas uuesti vägesid koguma. Kahjuks ei suutnud kiirustades kokku kutsutud relvajõud liitlaste tugevamatele vägedele vastu panna ja ta sõjavägi purustati lõplikult Belgias 18. juunil 1815. aastal peetud Waterloo lahingus. Varsti pärast seda loobus ta pretensioonidest troonile ja teda kunagi nii ülistanud prantslased andsid endise keisri brittide meelevalda. Britid pagendasid Napoleoni Atlandi ookeanis asuvale Saint Helena saarele.

Seal möödusidki suure väejuhi viimased eluaastad. Arvatavasti suri Napoleon maovähki, aga alates tema surmast kuni 1821. aastani liikusid kuulujutud, et Prantsuse keiser mürgitati.

Miks tasub seda tellida?

  • Pühendatud Napoleon Bonaparte’i 200. surma-aastapäevale
  • 0,5 g puhast 999/1000 kulda
  • Elegantses karbis koos autentsussertifikaadiga
  • Tiraaz 4999 tk
  • Ainult Eesti Mündiärist

Kuldmündi esiküljel on kujutatud populaarse leinaingli motiivi. Napoleoni hauale toetuv ingel sümboliseerib sügavat kurbust Prantsuse keisri surma pärast. Ülaservas on kiri „NAPOLEON BONAPARTE 1821–2021“.

Tagaküljel on mündi emiteerinud riigi Niue vapp. Ülal on mündi nimiväärtus „TWO DOLLARS FIFTY CENTS”, all mündi väljalaskeaasta „2021“.

Münt on elegantses karbis koos autentsussertifikaadiga.

Hind: € 119
Täpsed andmed
Vermimisaasta:
2021
Vermija:
Niue
Nimiväärtus:
2,5 dollarit
Metall:
999/1000 kuld
Läbimõõt:
11 mm
Mass:
0,5 g
Tiraaž:
4999 tk