Värviliste müntide komplekt „Vene ikoonid“

Värviliste müntide komplekt „Vene ikoonid“

Olge esimene hindaja!

0
  • Komplekti koosneb 7 mündist
  • 7 kõige olulisemat pühakut
  • Esikülg on kaunistatud värvilise emailiga
  • Mündid on esinduslikus karbis
  • Tüüp: Üksiktoode
  • Saadavus: Keskmine
Hind: € 59

Pühade eelsel ajal juhtub imesid… – kõige populaarsem toode on jälle laos!

Uhkusega tutvustame teile erilist, värvidega kaetud müntide komplekti, millel on jäädvustatud kõige tähtsamad pühakud õigeusu kirikus.

Ikoon on pühapilt, mille juured ulatuvad Bütsantsi kultuuri. Ikoonidel kujutatakse pühakuid ja stseene nende elust. Selliseid pühapilte kasutatakse vene ja kreeka õigeusu kirikutes ning need on ka kollektsionääride seas väga hinnatud kogumisesemed. Vastavalt traditsioonidele maalitakse ikoone puidust alusele kantud krundile, kasutades looduslikke pigmente. Pühapaiste ja taust on enamasti kaetud lehtkullaga. Uskliku silmadega vaadatuna peegeldab ikoon inimese ja pildil kujutatud pühaku sidet ning samas ka Jumala ja inimese vahelist sidet. Õigeusu kiriku ajaloos on pühakuid, keda austatakse teistest enam. See värvilistest müntidest koosnev komplekt ongi pühendatud seitsmele kõige tähtsamale õigeusu kiriku pühakule.

Kiirustage, selle komplekti hind on ainult 59 € (+ 4,99 € postikulu)!

  • Komplekti koosneb 7 mündist
  • 7 kõige olulisemat pühakut
  • Müntide esikülg on kaunistatud värvilise emailiga
  • Mündid on esinduslikus karbis
  • Hind - ainult 59 € (+ 4,99 € postikulu)
Hind:€ 59
Täpsed andmed
Metall:
Vask-nikkel
Kujundus:
Värviline email
Läbimõõt:
7 x 26,0 mm
Mass:
7 x 8,0 g
Riik:
Iisrael
Nimiväärtus:
7 x 10 seeklit

Komplekti esimene münt on pühendatud pühale Panteleimonile. See umbes aastal 305 hukatud märter oli antiikmütoloogiat uskunud isa Nicomedia ja kristlasest ema Eubula poeg. Pärast ema surma jättis ta usu unarusse, õppis arstiteadust ja hakkas tööle keiser Maximianuse teenistuses. Ent kui ta oli rääkinud oma sõbra Hermolausega, naasis ta ristiusku ja hakkas Jeesuse nimel haigeid ravima. Kadedad kolleegid andsid Panteleimoni kristlaste tagakiusajatele üles ja talle mõisteti surmanuhtlus. Juttude kohaselt ei õnnestunud noort arsti kuidagi surmata: tema keha põletama pidanud tõrvikud kustusid; vannis, kuhu teda taheti uputada, hangus kuum tina, ja isegi raske kivi, mis pidi ta merepõhja viima, jäi lainetele hulpima. Timukal õnnestus Panteleimoni pea maha raiuda alles siis, kui too lõpuks ise otsustas, et on aeg siitilmast lahkuda. Ikoonidel on püha Panteleimoni tavaliselt kujutatud noore mehena, kellel on paks juuksepahmakas.

Teine münt kujutab kristlikku märtrit püha Jüri, kes on õigeusu kiriku üks kõige tuntumaid pühakuid. Aastasadade jooksul on tema elu kohta tekkinud hulk legende, ent kontrollitud fakte on vähe. Teada on, et ta oli Kreeka päritolu kristlik sõdur. Teismelisena vanemad kaotanud Jüri otsustas saada keiser Diocletianuse sõdalaseks. Valitseja võttis noore mehe avasüli vastu, sest ta oli tundnud tema isa ja teadis viimasest ainult head rääkida. Kord käskis Diocletianus kinni püüda kõik kristlikud sõdurid ja ohverdada osa neist roomlaste jumalatele. Jüri oli sellise otsuse vastu, mispeale talle määrati surmanuhtlus. Püha Jüri kultus oli eriti laialt levinud keskajal, ristisõdade aegu. Sõdadest naasnud rüütlid tõid kaasa ka legendi tema võitlusest lohega. Seepärast kujutatakse ikoonidel seda pühakut hobuse seljas odaga lohet tapmas.

Kolmas münt on pühendatud Matrjona Nikonovale (1885–1952) – pühakule, kelle haual tuhanded usklikud käivad tänapäevalgi. Veel enne tema sündi otsustasid vaesuses elavad vanemad ta lastekodusse anda. Ühel ööl nägi tulevane ema unes pimedat lindu. Kui tüdruk ilmale tuli, oli ta pime. Ema pidas seda taeva märgiks. Räägitakse, et Matrjona Nikonova eriline võime sündmusi ette näha olevat avaldunud juba lapsepõlves. Pärast 1917. aasta revolutsiooni sõitis Matrjona koos sõbrannaga kodukülast minema ja asus elama Moskvasse. Alalist elukohta tal ei olnud, ta peatus sõprade, sugulaste ja lähedaste juures, jagades nõuandeid ja elutarkust. Kuigi tollal oli usklikel riigis üha ohtlikum elada, ei andnud keegi teda üles. Pärast Matrjona surma sai tema hauapaigast palverändurite meelispaik, seal lookles tuhandetest inimestest moodustunud järjekord. Nüüd on tema säilmed Taganka Pokrovi nunnakloostris. Ikoonidel kujutatakse Matrjona Nikonovat valge rätikuga.

Neljandal mündil on jäädvustatud Püha Nikolaus – lahke piiskop, kes on olnud eeskuju jõuluvana tegelaskuju tekkimisel. Arvatavasti sündis Nikolaus Väike-Aasia poolsaarel rikaste kristlaste perekonnas. Pärast vanemate surma päris ta kogu nende vara ja otsustas kasutada raha üllal eesmärgil. Legendi kohaselt päästsid tema salaja kingitud kullakotid kolm kaasavarata piigat lõbumajja sattumast. Kui keiser Diocletianus hakkas kristlasi taga kiusama, pandi Nikolaus mõneks ajaks vangi. Seal oli ta kuni 313. aastani, mil keiser Constantinus kuulutas kristluse teiste rooma usunditega võrdväärseks. Siis naasis Nikolaus oma sünnimaale, kus ta valiti Myra piiskopiks. Ta suri 343. aastal ja on austatud nii ida- kui ka läänekristlikus traditsioonis. Ikoonidel kujutatakse teda tavaliselt piiskopirõivais.

Viiendal mündil on Venemaa üks armastatumaid pühakuid ja müstikuid – murdumatu vaimu ja siira hingega munk Serafim Sarovski (1759–1833). Kurskist pärit kaupmehepoega äritegemine ei huvitanud, seepärast astus ta üheksateistkümneaastasena Sarovi kloostrisse. Mõni aeg hiljem otsustas ta erakuks hakata ja asus elama väikesesse metsatarre. Kui ta ükskord puid raius, tuli talle kallale röövlijõuk, kes ta halastamatult läbi peksis ja maha surema jättis. Pärast seda juhtumit jäi Serafim küürakaks ja kannatas kogu elu valude käes. Erak nägi tihti nägemusi. 1815.aastal käskis Neitsi Maarja ühes nägemuses tal avada oma tarekese uksed kõikidele soovijatele. Serafim täitis selle käsu. Sõnum targast sündmusi ette nägevast ja haigusi ravivast mungast levis usklike hulgas kiiresti. Serafim võttis kõik abivajajad vastu ja lohutas paljusid kannatavaid hingi. Tema õpetus levis pärast surma veelgi, ja 1903. aastal kuulutati Serafim Sarovski pühakuks. Ikoonidel kujutatakse teda tiheda halli habemega ja mungarüüs.

Kuues münt on pühendatud Venemaal austatud pühakule Sergei Radonežskile (1314–1392). Arvatavasti sündis ta aadliperekonnas Rostovi lähedal. Pärast vanemate surma külastas Bartolomeuseks ristitud noormees oma venda, kellest oli saanud munk, ja nad otsustasid koos metsa elama asuda. Vennad ehitasid endale majakese ja kolmainsusele pühendatud puitkiriku. Bartolomeus andis mungavande, võttis endale nimeks Sergei, saatis venna Moskva kloostrisse ja jäi ise erakuna metsa. Mõne aja pärast asusid tema lähedusse elama ka teised mungad ja palusid Sergeil hakata iguumeniks (mungakloostri ülemaks). Sergei õpetustest inspireerituna rändasid ta mõttekaaslased üle kogu riigi ringi ja asutasid kloostreid ka kõige kaugematesse kolgastesse. Sergei Radonežski kuulutati pühakuks vähem kui sada aastat pärast tema surma. Ikoonidel kujutatakse teda pikas mantlis ja halli habemega.

Seitsmes münt on pühendatud Peterburi Ksenijale (u 1719–1803). Peterburi kaitsepühakuks peetav Ksenija oli polkovniku naine. Pärast mehe surma andis ta kogu vara vaestele, pani selga surnud abikaasa vormirõivad ja veetis kogu oma ülejäänud elu tänavatel. Püha Ksenijat peetakse vaeste ja kodutute kaitsjaks ning abistajaks. Tema poole pöörduvad oma palvetes kõik need, kes vajavad abi töö leidmisel, abieluprobleemide korral või kadumaläinud laste otsingutel. Püha Ksenijat kujutakse ikoonidel rätikuga peas ja väsinuna kepile toetumas.