Tulevane kunstnik ja ärkamisaja võtmetegelane Johann Köler sündis 1826. aasta 24. veebruaril (uue kalendri järgi 8. märtsil) Vastemõisa vallas Lubjassaare rendikohas pere seitsmenda lapsena. Tema perekond oli üpris vaene, kuid sellest hoolimata püüdsid vanemad talle anda hea hariduse. Esialgu käis ta kohalikus vallakoolis, seejärel aga Viljandi elementaar- ja kreiskoolis. Pärast kooli lõpetamist õnnestus tal saada Vastemõisa valitseja Faberi abiliseks, kes märkas peagi noormehe kunstiannet ja soovitas tal minna enda venna juurde Võndu maalermeistri õpipoisiks. 1839. aastal sõlmiski Köler tollega seitsmeks aastaks sellilepingu.
Sellilepingu lõppedes siirdus Köler Peterburi, kus täiendas end Peterburi Kunstiakadeemias. Andekast Kölerist sai peagi nõutud kunstnik, kes maalis nii Peterburi eliidi kui ka Eesti lihtsate inimeste, näiteks oma isa ja ema portreed. Tänu suurele hulgale tellimustele õnnestus kunstnikul peagi panna kõrvale nii palju raha, et teha teoks oma ammune unistus – täiendada end Lääne-Euroopas. Õpingud viisid ta Berliini, Pariisi, Hollandisse, Belgiasse ning Itaaliasse. Viimases paigas valmisid tema tuntud maalid: Kristus ristil, Itaallanna lastega, Itaalia maastik. Köler täiendas end eriti akvarelltehnika alal, mis sai tema üheks peamiseks trumbiks. Roomas sai Kölerist ka sealse saksa õpetlaste seltsi "Colonna" liige.
1859. aastal pöördus Köler Peterburi tagasi, kus tema tuntus kasvas kiiresti ning tööd leidsid väga positiivset vastukaja. Maali “Kristus ristil“ eest nimetas Peterburi Kunstiakadeemia Köleri akadeemikuks ja kunstnik leidis peagi tööd keiser Aleksander II õukonnas. Algas loominguline kõrgperiood, mil ta maalis väga paljude tuntud õukonnategelaste ja ministrite portreid.
1863. aastal külastas Köler üle pika aja taas Eestit ega jäänud oma sünnimaal toimuvaga sugugi rahule. Baltisakslaste privileegid seisid tugevalt vastu eestlaste õigustele. Peterburi taustaga Köler soovitas eestlastel pöörduda keisrikoja poole, et oma positsioonile tuge saada. 1880. aastate alguseks oli Kölerist saanud üks Vene impeeriumi autoriteetsemaid maalikunstnikke ning Eesti rahvusliku ärkamisaja silmapaistvamaid tegelasi.
Paraku langes Eesti rahvuslik liikumine venestusaja tõttu sügavasse kriisi. Köler tõmbus avalikust elust tagasi ja jätkas tegelemist maalikunstiga. 1899. aastal oma vana sõpra Jakov Groti maalides tabas teda rabandus ning ta suri, vana kalendri järgi 10. uue kalendri järgi 22. aprillil. Kunstnik maeti rahva suurte austusavalduste saatel Suure-Jaani kalmistule.
Johann Köler oli erakordne portreemaalija, kelle romantilise hõnguga looming vaimustab kunstihuvilisi siiani.
Üks Köleri tuntumaid töid on 1878. aastal maalitud romantiliste motiividega meistriteos “Truu valvur”. See kaunis maal on nüüd jäädvustatud ka värvilise kattega hõbemüntide komplektile!
Münte kokku pannes on näha idülliline pilt – kase varjus puhkav tüdruk, keda on truult valvamas koer. Tüdruku pilk on suunatud otse pildi vaataja poole. Ta on rahulik, lõõgastunud. Niidul õitsevad lilled ning ringi lendavad liblikad näitavad, et kunstnik valis jäädvustamiseks sooja ja päikselise suvepäeva. Köler on maalinud pehmete ja õrnade pintslitõmmetega, domineerivad pastelsed toonid. See aitab luua heas mõttes laisa pärastlõuna meeleolu.
Mündikomplektiga saate kaasa ka selle autentsust tõendava sertifikaadi, kust leiate müntide täpsed andmed.
Alles on viimane 1-kilone hõbemüntide komplekt, millele on jäädvustatud Johann Köleri ”Truu valvur”. Kui soovite selle hinnalise komplekti kohta rohkem infot helistage telefonil 6682266 või 56653005!