Numismaatika on kirg, millega nakatume otsekui möödaminnes. Saame või leiame põneva eksemplari, mõne aja pärast lisame sellele teisegi. Toome neid kaasa puhkusereisidelt või väljasõitudelt vanavaralaatadele, leiame unustatud numismaadi pööningult või lihtsalt võtame rahakotist välja ühe mündi. Kes juba kord kollektsioneerimiskonksu otsa on sattunud, hakkab oma kogusid pidevalt suurendama.
 

Hiljem turgatab paratamatult pähe küsimus, et missuguseid münte me õigupoolest kogume? Millal on kogu täielik? Ei ole ju võimalik koguda kõiki münte ja medaleid, mis meile kätte satuvad, isegi kui just niimoodi algas meie seiklus numismaatikaga – teatud aja möödudes huvide ring paratamatult kitseneb.

Münte kogudes on mõistlik jääda oma liistude juurde, juhindudes kogumise juhtmotiivist. Kogud, mis ammendavalt kätkevad endas konkreetset numismaatide kategooriat või sisaldavad täielikku mündiseeriat, on ligitõmbavamad ja pakuvad suuremat rahulolu. Neil on ka suurem materiaalne ja vaimne väärtus. Seega on vaja müntide kohta üht-teist teada, tunda nende jaotust ja kategooriaid.


Kollektsioonide liigid – müntide põhitüübid

Müntide peamine eristaja on nende funktsioon. Sellest seisukohast eristatakse käibemünte ja mälestusmünte. Neist esimesi leidub igas rahakotis, mälestusmündid kuuluvad aga eriväljalasetesse, mida iseloomustab range limiit. Mõned neist satuvad ka ringlusesse, kus toimivad võrdselt tavalise rahaga, teisi aga vermitakse spetsiaalselt kollektsionääridele mõeldes. Need suletakse kapslitesse juba mündivalukodades ja varustatakse ehtsust tõendava sertifikaadiga. Tihti on need valmistatud väärismetallist või kaunistatud väärismaterjalidega või selliste tehnikatega nagu tampotrükk, kõrge vermimiskvaliteet või hologrammtrükk. Neid eristab ka suurem väärtus – kui mälestusmünte ostame tavaliselt nende nimiväärtusele vastava hinnaga, siis kollektsionäärimündid on märgatavalt kallimad.


Müntide päritolu ja dekoratiivmotiivide temaatika

Kollektsionäärid võivad kohaldada peaaegu piiramatuid kriteeriume. Populaarne kriteerium on geograafiline päritolu – võib koguda konkreetsest riigist või riikide rühmast pärit münte, samuti konkreetsetes piirkondades või mündivalukodades vermitud münte. Analoogne kriteerium on väljalaskeaeg – mõned koguvad üksnes antiikseid münte (konkreetsetest ajastutest, sageli ka konkreetsed müntide tüübid, nt keskaegsed denaarid ehk pennid), teised seevastu kaasaegseid käibemünte, pöörates sealjuures tähelepanu vermimisaastale. Tihti on kõik need kriteeriumid üheskoos, nt kogutakse eestiaegseid sõdadevahelisest ajast pärit münte või kaasaegseid erinevate riikide dollareid.

Veel üks populaarne kriteerium on temaatika. Müntide tagaküljel on kujutatud dekoratiivseid motiive, mida kollektsionäärid sageli oma kogu indikaatoriks valivad. Kogutakse münte, mis kujutavad loomi, mälestisi, tegelaskujusid ja ajaloolisi sündmusi. Kollektsionääridele mõeldud seeriaid emiteerivad mündivalukojad järgivad sarnast joont, pühendades valitud teemale terveid kollektsioone. Kollektsionäärid koguvad selliseid sarju tervenisti või valivad nende hulgast üksikuid huvipakkuvaid eksemplare.


Kogu loomise individuaalsed kriteeriumid

Oma kogu loomisel võib loomulikult kohaldada ka muid kriteeriume, juhindudes nt toormest, millest mündid on valmistatud, või kogudes üksnes defektseid münte (need on väga haruldased ja sama hinnalised). Huvid muutuvad sageli aja jooksul. Seega, kui esialgu te veel päris täpselt ei tea, millised mündid teile huvi pakuvad, siis koguge neid, mis teile kõige enam meeldivad – enne kui olete ringi vaadanud ja aru saanud, millised mündid valmistavad teile enim rõõmu. Kui olete aga oma unelmate komplekti kokku saanud, on teil juba  olemas ettekujutus ja ideed selle kohta, kuidas oma kogusid laiendada.

 

Sirvimiskogemuse parandamiseks kasutatakse sellel saidil küpsiseid (ingl k cookies). Saidi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Lisateave...