Kuninganna Elizabeth II sündis 21. aprillil 1926 Londonis Yorki prints Alberti esiklapsena. Elizabethi sündides ei lootnud peaaegu keegi, et tüdrukust saab kunagi Suurbritannia kuninganna, sest tema ja tollase monarhi vahel ei olnud isegi otsest troonipärimise seost. Elizabeth sai veeta oma esimesed eluaastad kuninglikus keskkonnas, kuid ilma suuremast survest ja range ettevalmistuseta kunagi troon üle võtta.

Printsess Elizabethi saatus tegi keerdkäigu 1936. aastal, kui ta onu – kuningas Edward VIII – loobus troonist. Sellega sai Lilibethi (nii kutsuti Elizabethi pereringis) isast kuningas George VI ning ta tütrest troonipärija.

1940. aastal, Teise maailmasõja päevil, pidas neljateistkümneaastane Elizabeth Windsori lossist oma esimese Inglismaa rahvale edastatud kõne, milles ta rahustas evakueeritud ja peredest eraldatud Suurbritannia lapsi. Kindlat, rahulikku ja lootusrikast hoiakut üles näidanud printsessile usaldati järjest enam avalikke ülesandeid: ta määrati grenaderide kaardiväe peapolkovnikuks ja ta saatis oma vanemaid ametlikel visiitidel Suurbritannias. Nii harjus ta ka mõttega, et tal tuleb tulevikus troonile astuda.

1947. aasta alguses sõitis printsess Elizabeth koos kuninga ja kuningannaga Lõuna-Aafrikasse. Pärast reisi teatati Elizabethi kihlusest Kreeka ja Taani printsi, kuningliku mereväe leitnandi Philipiga. Väidetavasti oli Elizabeth oma kaugest nõost Philipist sisse võetud juba siis, kui ta oli kõigest 13-aastane, nende lähem sõprus tekkis aga sõjaaegsete visiitide ja kirjavahetuse käigus. Kuigi Philipit ei peetud õukonnas tulevase kuninganna jaoks parimaks peigmeheks, oli Elizabeth väga armunud ega kahelnud oma valikus. Paar abiellus 1947. aastal. novembris Westminster Abbeys. Pulmade eelõhtul andis kuningas peigmehele Edinburghi hertsogi, Merionetshire’i krahvi ja Greenwichi paruni tiitlid. Pärast pulmatseremooniat asus noorpaar elama Londonisse ja neile sündis järgmisel aastal esiklaps, prints Charles. Nad said oma abielu vältel kokku neli last.

1951. aasta suvel halvenes kuningas George VI tervis, nii et printsess Elizabeth pidi üha sagedamini ametlikel üritustel isa asendama. 6. veebruaril 1952 kuningas suri. 25-aastasest Elizabethist sai seitsme iseseisva Rahvaste Ühenduse riigi (Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika Vabariik, Pakistan ja Tseilon) kuninganna.

Ametlik kroonimistseremoonia toimus alles aasta hiljem, 2. juunil 1953 Westminster Abbey’s. See oli ajaloos esimene televisiooni vahendusel edastatud kroonimine. Hinnanguliselt jälgis seda sündmust 27 miljonit britti. Kõikides Rahvaste Ühenduse riikides toimusid uhked pidustused ja sel puhul anti välja ka mälestusmedal.

Kuninganna Elizabeth II erakordselt pikal valitsusajal on USA-s vahetunud 13 presidenti, Suurbritannias 14 peaministrit ja Vatikanis seitse paavsti. Elizabeth II on ka maailmas kõige rohkem reisinud riigipea. 2016. aastal ületas tema valitsusaeg kuninganna Victoria oma.

2022. aastal tähistati Elizabeth II valitsemise erakordset aastapäeva – 70. ehk plaatinajuubelit, milleni seni ükski kuningas ega kuninganna Briti ajaloos jõudnud ei ole.

Neljapäeval, 8. septembril 2022 aastal lahkus kuninganna Elizabeth oma Balmorali lossis elavate kirjast Suurbritannia kuninganna Elizabeth II, kes oli selleks ajaks valitsenud üle 70 aasta, kaugelt kauem kui ükski teine Briti monarh.