1926. aasta 10-margase mündi koopia

Meil on rõõm tutvustada vase-nikli sulamist vermitud 1926. aasta Eesti 10-margase mündi koopiat. 10-margase nimiväärtusega münt on üks salapärasemaid rahasid Eesti finantsajaloos. 1920. aastate algul räsis Eesti Vabariigi rahandussüsteemi kõrge inflatsioon. Seetõttu otsustati teha rahareform. 1926. aastal algasid vastavad ettevalmistused. Samal aastal oli vermitud 1-, 3- ja 5-margaseid münte, mis kevadel ja suvel käibele läksid. Sügisel pidi välja lastama ka 10-margase väärtusega metallrahad. Nende kogutiraaž oli 2 789 400. Arvestades aga lähenevat rahareformi (kuupäevaks oli määratud 1. jaanuar 1928), otsustas valitsus 10-margaseid münte käibele mitte võtta. Need jäidki hoiule Eesti Panka. Seda, mis juhtus hiljem, ümbritsevad salapära ja legendid.

10-margase mündi koopia esiküljel on nimiväärtus 10 MARKA; seda raamivad emiteerinud riigi nimi ja mündi väljalaskeaasta: EESTI VABARIIK 1926.

Tagaküljel on Eesti Vabariigi vapp, selle all märgis COPY, mis osutab, et tegemist on originaalmündi koopiaga. Eesti riigivapi motiiv on pärit koguni XIII sajandist ja võib olla uhke oma nö kuningliku sünnipära üle, ehkki Eesti ei ole kunagi olnud kuningriik. Eesti vallutanud Taani kuningas Valdemar II (1219–1241) andis kolme lõviga Taani vapi Tallinna linnale. Ajalooallikad dateerivad esimese teadaoleva pitseri, millel olid vapil kujutatutega sarnased lõvid, aastaarvuga 1277. Hiljem levis kolme lõvi motiiv kogu Eestis ja jõudis Eestimaa kubermangu vapile, mille 1788. aastal kinnitas Vene keisrinna Katariina II. Sarnane vapp võeti 1925. aastal kasutusele ka iseseisvas Eestis.