Müntide ja Ajaloo Sihtasutus on Samlerhuset Grupi poolt algatatud ja Hollandis registreeritud sihtasutus, mille on loonud mitu olulist numismaatikute kogukonna liiget, et toetada ja levitada laiemat arusaamist müntidest ja vääringutest, pakkudes samas ka abi ja teavet müntide kogumisel, väljapanekul ja hindamisel.

Tartu rahulepingu 100. aastapäevaks vermiti meenemedal 2. veebruaril möödub 100 aastat Tartu rahulepingu sõlmimisest, mille auks andis kollektsioonimüntide ja -medalite vermimisega tegelev Eesti Mündiäri välja meenemedali „Tartu rahu 100. aastapäev“.

Sõlg on Eesti vanim ja levinuim ehtetüüp. Tänapäeva mõistes on sõlg pross – nõelaga rõivastele kinnitatav ehe. Sõlge kasutati rõivaste kinnitamiseks, kuid see oli ka iluasi, jõukuse näitaja ja kaitsja. Palusime tuntud ajaloolasel ja etnoloogil Reet Piiril tutvustada meile sõle ajalugu Eesti rahvakultuuris.

Seda, et Eesti 1918. aastal iseseisvaks riigiks sai, on nimetatud ka imeks. Kuid imet ei oleks sündinud ilma vaprate meeste ja naisteta, kes astusid oma kodumaad kaitstes vastu kordades suuremale vaenlasele.

Üks maailma kuulsamaid münte sovrin tuli esmakordselt käibele üle 500 aasta tagasi : 1489. aastal emiteeris sovrini kuningas Henry VII . Kuningas andis mündile nimeks sovrin (ingl sovereign ), sest prantsuskeelne sõna souverain tähendab ´kõrgeima võimu kandjat´ ja Inglismaal tähendas sovereign ka ´kuningat´ või ´kuningannat´ – niisiis tulenes...

Eesti Mündiäri vermis laulupeo 150. aastapäeva puhul mälestusmedali, millel on kujutatud rukkililledega ümbritsetud muusika sümbol lüüra ning esimesed read Lydia Koidula luuletusest „Mu isamaa on minu arm” .