Kollektsionäärid soovivad olla kindlad, et nende kogud sisaldavad ehtsaid kvaliteetseid münte. Selleks võivad nad kasutada asjatundjate teenuseid, kes tegelevad müntide hindamisega. Müntide väärtust mõjutav võtmetegur on nende säilivuse seisukord.


Professionaalide tehtavat müntide kvaliteedi hindamist nimetatakse inglise keeles  grading'uks. Hindamine toimub ametlike rahvusvaheliste kriteeriumide järgi, mis määravad ära numismaatide säilivusastme. Hindamise eesmärk on näidata, kui märkimisväärselt erineb mündi praegune seisukord sellest seisukorrast, mil münt valukojast väljus. Sel viisil hinnatakse nii kaasajal vermitud münte kui ka vanaaegseid münte.


Millest sõltub mündi kvaliteet

Kõrgeima kvaliteediastme mündid on sellised, millel puuduvad pärast mündivalukojast väljalaskmist vähimadki kahjustused. Hindamise käigus märgitakse ära kõik kriimud ja muud mehaanilised kahjustused mündi pealispinnal ja külgedel. Soovitatav ei ole ka tuhmuv läige ja määrdumine. Samuti kontrollitakse mündi ehtsust ning puhastamise ajal saadud võimalikke kahjustusi – puhastamisega ei saa mündi säilivuse seisukorda parandada, vaid see võib seda hoopis märgatavalt halvendada.


Milles seisneb hindamine

Hindamisega tegelevad pikaajalise kogemusega numismaatikud. Kollektsionääridele kvaliteedi hindamise teenuseid osutavad ettevõtted on maailmaturgudel tegutsenud alates 1970. aastatest. Need tegutsevad ka Eestis. Hindamise käigus kõrvaldatakse roostetanud ja võltsmündid ning keemiliselt puhastatud mündid. Seejärel hinnatakse nende säilivuse seisukorda. Professionaalne hindamine lõpeb kvaliteedisertifikaadi väljastamise ja mündi pakendamisega eripakendisse – mündikarpi. Tänu sellele on münt tulevikus kaitstud kahjuliku keskkonnamõju eest.


Müntide säilivuse seisukorra skaala

Suurimad gradueerimisettevõtted kasutavad Sheldoni skaalat, mille 1949. aastal mõtles välja Ameerika numismaatik dr William Herbert Sheldon. Skaala koosneb 70-pallisest hindamissüsteemist, kus 1 tähendab, et münt on täielikult kulunud (hõõrdunud), ja 70 tähendab, et mündi säilivusaste on ideaalne. See skaala sai aluseks kogu maailmas kasutusel olevale sarnasele gradueerimisele.


Müntide säilivusastme hindamise põhiterminid
 

  • Brilliant Uncirculated (BU) – peegelläige. Mündid on parendatud kvaliteediga, ei ole olnud ringluses, ideaalse kvaliteediga (pärast vermimist teiste mündite hulgast välja valitud ja eraldatud).
  • Uncirculated (UNC) – münt ei ole olnud ringluses. Hea kvaliteediga, ainult lähemal vaatlemisel võib leida mikrokriimustusi, mis on tekkinud kokkupuutest teiste müntidega.
  • Extremely fine (XF) – mündi säilivusaste on eriti hea.
  • Very fine (VF) – mündi säilivusaste on väga hea.
  • Fine (FI) – mündi säilivusaste on hea.
  • Very good (VG) – mündi säilivusaste on peaaegu hea.
  • Good (G) – mündi säilivusaste on rahuldav.
  • Fair (FA) – mündi säilivusaste on halb.
  • Poor (P) – mündi säilivusaste on väga halb.


Vermimiskvaliteedi hindamine:
 

  • Proof – Kõige kõrgem vermimiskvaliteet. Spetsiaalselt kollektsionääridele mõeldud müntide ja medalite vermimise tüüp parendatud seadmetega. Peegelläikega pind, millel on ideaalne mati pinnaga kujund. Mündid on pakendatud spetsiaalsetesse kapslitesse.
  • Proof-like või Semi-proof – müntide ja medalite lihtsustatud vermimistehnoloogia Proof, mõeldud käibele laskmiseks.


Muud kriteeriumid

Lisaks säilivuse seisukorrale hinnatakse veel ka mündi vermimiskvaliteeti ja selle esinemissagedust. Vermimiskvaliteet on oluline eelkõige vanaaegsete müntide puhul, mis on valmistatud käsitemplite või primitiivsete masinate abil. Mõlemal juhul on tulemuseks mündi kujutise ebatäpne edasiandmine. Samuti ei olnud müntide kuju sageli ideaalselt ümmargune.

Väärismetallmüntide puhul on oluline proov ehk väärismetalli sisaldus mündi koostises. Seega tähendab proov 999, et münt sisaldab 99% puhast väärismetalli, proov 999,9 (mis vastab 24-karaadisele ehk puhtaimale kullale) aga seda, et münt sisaldab 99,9% kulda ja vaid 0,1% saastet – see on suurim võimalik väärismetalli puhtusaste.